Ajalugu
Kohalikud indiaanlased on Amazonase taime ergutava toime tõttu traditsiooniliselt kasutanud sajandeid. Orinoco ja Rio Negro Amazonase indiaanlased kasutasid guaraanat ka valu leevendamiseks ja nimetasid seda "salasilmaks". Indiaanlased isegi kasvatasid Kolumbuse-eelsel ajal istandustel guaraanat (mõned tänapäeva teadlased isegi usuvad, et tänapäeva looduslikud taimed on algselt kodustatud taimede jäänused). Euroopa jaoks avastas guaraana 1669. aastal jesuiitide misjonär Juan Felipe Bettendorf Mauesi jõe piirkonnast. Esimese keemilise analüüsi viis 1700. aastal läbi saksa botaanik Theodor von Martius. Ta eraldas mõruvalge kristallilise aine ja nimetas selle guaraniiniks (hiljem nimetati ümber kofeiiniks). Täpsemad analüüsid viidi läbi 1940. aastal Prantsusmaal ja Saksamaal teabe põhjal, et indiaanlased kasutasid guaraanat palaviku, peavalude, spasmide ja energiatoonikuna. Guaraana on väga tõhus stimulant.
Levimine
Guaraana on pärit Amazonase madalikult ja eriti sellest lõuna pool. Praegu kasvatatakse seda peamiselt Brasiilias, Venezuelas ja Uruguays. Enamasti kogutakse looduslikke taimi. 80% maailma kaubanduslikust toodangust toimub keset Amazonase vihmametsa Põhja-Brasiilias. Tänu FUNAI sihtasutusele on guaraana kogumine põlisrahvaste hõimude peamine sissetulekuallikas.
Kirjeldus
Roniv puitunud liaan, millel on sooneline vars ja suured, 3-5 ovaalsest lehekesest koosnevad sulgjad lehed. Väikesed rohekasvalged või kollased õied moodustavad õisikuid. Erkpunased viljad on kapslid, mis sisaldavad ühte suurt musta seemet, mis on ümbritsetud punase, lihava kestaga. Vilja küpsemisel praguneb selle pind, paljastades suure musta seemne (mis muudab selle silmaga sarnaseks). Viljad valmivad oktoobris-novembris ja on umbes viinamarja suurused. Seemned, mis pole veel maapinnale kukkunud, koristatakse. Kasvab kuni 12 meetri kõrguseks.
Kasutatavad osad
Seemned (nn guaraana pähklid). Neid koristatakse küpsemise ajal, kuivatatakse ja ühtlaselt röstitakse. Need maitsevad väga kibedalt ja kokkutõmbavalt. Pärast jahvatamist kasutatakse neid kapslites ja tinktuurides.
Aktiivsed koostisosad
Seemned sisaldavad 4-8% kofeiini. Need sisaldavad tanniini, tärklist, teofülliini, teobromiini, taimset eeterlikku õli ning B-vitamiine ja C-vitamiini. Muud osad hõlmavad katehhiintanniine (10-25%), vaiku ja punast värvainet.
Klassifitseerimine
Stimulant, antioksüdant, kokkutõmbav, toonik
Kontrollitud effektid
Guaraanat kasutatakse peamiselt selle stimuleeriva ja toniseeriva toime tõttu, suurendamata närvilisust ja pingeid. Seda kasutatakse samamoodi nagu kohvi, et vähendada väsimust, säilitada keskendumist ja erksust. Suurendab vaimset jõudlust ning parandab pika- ja lühiajalist mälu. Sarnaselt teistele kofeiini sisaldavatele preparaatidele kasutatakse guaraanat valu ja migreeni leevendamiseks. Tärklise ja parkainete sisalduse tõttu pärsib kõhulahtisuse kergeid vorme (omab ka antibakteriaalset toimet – eriti Escherichia coli ja Salmonella puhul).
Lisaks ergutavale toimele on see võimeline vähendama ka nälga ja stimuleerima rasvade lagunemist (kiirendab ainevahetust, tõstab kehatemperatuuri). Seetõttu sobib guaraana väga hästi toidulisandiks. Soovitatav kasutada kroonilise väsimussündroomi ja asteenia (selge põhjuseta väsimus) raviks. Eemaldab kehast vabad radikaalid. Mõned allikad teatavad guaraana võimest reguleerida verevoolu ja normaliseerida vererõhku. Guaraana on pohmelli vastu väga tõhus. Avardab pindmiselt veresoonkonda ja lümfisüsteemi, seetõttu kasutatakse tselluliidivastastes preparaatides. Guaraanat lisatakse ka rasustele juustele mõeldud šampoonidele. Botaanik James Duke’i sõnul toimib see profülaktiliselt ateroskleroosi vastu. Guaraana põhjal anti 1989. aastal patent välja tootele, mis vähendab verehüüvete teket (agregatsioonivastased võimed).
Kasutamine
• ergutab väsimusel
• vähendab valu
• pärsib kõhulahtisust
• rakendatakse dieedi ajal
• sportlased kasutavad jõudluse parandamiseks
• suurendab vere hüübimist takistavate preparaatide (varfariin) efektiivsust
Tingimused maksimaalse efekti saavutamiseks
• Preparaati tuleb võtta hommikul.
• Kasutage osade kaupa, kui tunnete end väsinuna või kui vajate energiat.
• Taime efektiivsus väheneb pikaajalisel kasutamisel.
• Järgige soovitatavat ööpäevast annust.
• Tähelepanu, kofeiin on dopinguainete nimekirjas!
Kõrvaltoimed
Seda ei soovitata kasutada juhtudel, kui üldine stimulatsioon on ebasoovitav. Samuti ei ole soovitatav seda kasutada raseduse ja imetamise ajal. Ei sobi alla 3-aastastele lastele. Guaraana on üks taim, mis võib väga suurtes kogustes kasutamisel üledoseerida. Üleannustamise korral võib see põhjustada tahhükardiat, kõhuvalu, oksendamist, närvilisust ja värinat. Lisaks tuleb meeles pidada, et kofeiin on dopinguainete nimekirjas. Guaraana kasutamist ei saa soovitada juhtudel, kui oleme rohkem mures lõõgastumise, unehäirete ja muu sellise pärast (epilepsia, südamehaigused, kõrge vererõhk, diabeet). Loomulikult ei saa seda kasutada inimestele, kes on allergilised mõne taime aine suhtes (enamasti ülitundlikkus kofeiini suhtes).
Toksilisus
Katsed loomade peal on näidanud, et guaraana ei ole mürgine isegi suurtes annustes (kuni 2 g/kg kehakaalu kohta). Mürgistus on seni registreeritud vaid ühel inimesel: naisel, kellel on varjatud südamehaigus.
Huvitavad faktid
• Huvitaval kombel on guaraana palju tõhusam kui isoleeritud kofeiin (seda kinnitab kliiniline uuring).
• Miljonid brasiillased kasutavad seda stimuleeriva toonikuna (sisaldub rahvusjoogis guaraana soodas).
• See praetakse, kooritakse ja segatakse seejärel veega pastaks. Sellest moodustatakse pulgad, mis suitsutatakse. Lõuna-Ameerikas on see töötlemisviis oma suure kofeiinisisalduse tõttu traditsiooniline.
• Guaraanat kasutatakse ka kohviga sarnase joogi valmistamiseks.
• Aqua Branca – sõdalaste jook valmib suure supilusikatäie guaraana segamisel veerand liitri veega. Seda kasutati lahinguväsimuse vähendamiseks ja füüsilise jõu suurendamiseks.
• Ladina-Ameerikas populaarne afrodisiaakum.
• Indiaanlased kasutavad seda isegi šokolaadi valmistamiseks.
Retseptid
Suurim kogus leidub kapslites ja tinktuurides. Seda lisatakse ka jookidesse.
Sarnase toimega taimed
Sugulastaimed Paullinia yoco, Coffee sp (kohv), Camellia sinensis (must tee), kakao seemned (kakao).
Kofeiini sisaldus nendes taimedes:
Guaraana - 4 - 8 %
Kohv - 1 - 2,5 %
Must tee - 2,5 - 4,5 %
Kakao - 0,25 %
Artikli autor: Dr. Jiří Pantůček ja Topvet kollektiiv
Kasutatud kirjandus:
- Andrew Chevallier, Herbal Remedies, 2007
- Sélection du Readerś Digest, 2003.
- Dr. Duke's Phytochemical and Ethnobotanical Databases
- Leslie Tayllor, The Healing Power of Rainforest Herbs, 2005
- Roberts, A. T., et al. “The effect of an herbal supplement containing black tea and caffeine on metabolic parameters in humans.” Altern. Med. Rev. 2005 Dec; 10(4): 321-5.
- Berube-Parent, S., et al. “Effects of encapsulated green tea and guarana extracts containing a mixture of epigallocatechin-3-gallate and caffeine on 24 h energy expenditure and fat oxidation in men.” Br. J. Nutr. 2005 Sep; 94(3): 432-6.
- Weckerle, C. S., et al. “Purine alkaloids in Paullinia.” Phytochemistry. 2003 Oct; 64(3): 735-42.
- Espinola, E. B., et al. “Pharmacological activity of guaraná (Paullinia cupana Mart.) in laboratory animals.” J. Ethnopharmacol. 1997; 55(3): 223–29.
- Adis, J.; Fonseca, O.J.M. & Strassen, R. Zur. Um trips como causador de superbrotamento em guaraná. In: Simpósio Brasileiro do Guaraná, 1., Manaus, 1983.
- Anais. Manaus, Embrapa-Uepae de Manaus, 1984. p. 412.
- Santa Maria, A., Lopez, A., Diaz, M. M., Munoz-Mingarro, D., and Pozuelo, J.M. (1998) Evaluation of the toxicity of guaraná with in vitro bioassays. Ecotoxicol Environ Saf. Mar. 39(3): 164-7.
- Mendes, F. R., et al. "Brazilian plants as possible adaptogens: An ethnopharmacological survey of books edited in Brazil." J. Ethnopharmacol. 2007 Feb; 109(3): 493-500.
- Fukumasu, H., et al. “Protective effects of Guarana (Paullinia cupana Mart. var. Sorbilis) against DEN-induced DNA damage on mouse liver.” Food Chem. Toxicol. 2006 Jun; 44(6): 862-7.
- Basile, A., et al. “Antibacterial and antioxidant activities of ethanol extract from Paullinia cupana Mart.” J. Ethnopharmacol. 2005 Oct; 102(1): 32-6.
- Duarte, M. de L. R. & Albuquerque, F. C. de; Correa, M. P. F. & Batista, M. de F. Doenças da cultura do guaraná no trópico ùmido. Belém, Embrapa-Cpatu, 1983. 2p. (EMBRAPA-CPATU. Pesquisa em Andamento, 98).
- Albuquerque, F. C. Antracnose do guaraná. Rio de Janeiro, SIA, 1961. 22p. (Estudos técnicos, 18). E em B. téc. Inst. Agron. N., Belém, (40):1-33, 1960.
- Albuquerque, F. C. de; Duarte, M. de L. R. & Kato, A. K. Duas Phytophthora patogênicas ao guaraná. In: SIMPÓSIO DO TRÓPICO ÚMIDO, 1., Belém, 1984. Resumos. Belém, Embrapa-Cpatu, 1984. p. 279-80.
- Batista, A. C. & Bezerra, J. L. Novos fungos do guaraná (Paullinia cupana H.B. & K.) no Amazonas. Recife, Instituto de Micologia. Universidade de Recife & Instituto Nacional de Pesquisas da Amazônia, 1961. 19p. ilust. (Publicação, n. 318).
- Areia, C. A. Alguns aspectos da parede celular em estrutura fina; Paullinia cupana H. B. K. var. sorbilis (Mart.) Ducke (sapindaceae). Rodriguésia, Rio de Janeiro, 26(33):103-12, 1971.
- Basile, A., et al. “Antibacterial and antioxidant activities of ethanol extract from Paullinia cupana Mart.” J. Ethnopharmacol. 2005 Oct; 102(1): 32-6.
- Areia, C. A. Anatomia da folha do guaraná Paullinia cupana var. sorbilis (Mart.) (Sapindaceae). Rodriguésia, Rio de Janeiro. 25(37):297-334, 1966. (28 ref)
- Cohen, I. A. Preferência na coleta de pólen das abelhas Melipona seminigra Merrillae Cock. instalados em um plantio de guaraná (Paullinia cupana var. sorbilis). Manaus, FUA, 1985. 67p.
- Ducke, A. Diversidade do guaraná. Rodriguêsia, Rio de Janeiro, 3(10):155-6,1937.
- Ducke, A. Plantas de cultura precolombiana na Amazônia brasileira; notas sobre as espécies ou forma espontâneas que supostamente Ihes teriam dado origem. Belém, 1946, 12p. (IAN. B. técnico, .
- Bydlowski, S. P., et al. “An aqueous extract of guaraná (Paullinia cupana) decreases platelet thromboxane synthesis.” Braz. J. Med. Biol. Res. 1991; 24(4): 421–24.
- Bydlowski, S. P., et al. “A novel property of an aqueous guaraná extract (Paullinia cupana): inhibition of platelet aggregation in vitro and in vivo." Braz. J. Med. Biol Res. 1988; 21(3): 535–38.
- Haskell, C. F., et al. "A double-blind, placebo-controlled, multi-dose evaluation of the acute behavioural effects of guarana in humans." J. Psychopharmacol. 2007; 21(1): 65-70.
- Kennedy, D. O., et al. “Improved cognitive performance in human volunteers following administration of guarana (Paullinia cupana) extract: comparison and interaction with Panax ginseng.” Pharmacol. Biochem. Behav. 2004 Nov; 79(3): 401-11.
